neljapäev, oktoober 08, 2020

J. Walls ,,Klaasloss" (oktoober I)

397 lk 

2015, Tänapäev

Oeh, see oli küll nüüd üks ülimalt kole ja raske raamat. 

Ei, mitte kirjutamisviisi mõttes. Kirjutatud oli väga haaravalt ning kiskus kohe kaasa. Aga lugu ise oli ülimalt raske ja pani kogu aeg kõhus keerama. Sisu kohta saad täpsemalt lugeda siit: Klaasloss

Tegemist on autori eluloolise raamatuga ehk siis keegi ongi päriselt nii elanud. Ja ilmselt on meie ümber päris palju perekondi, kes jätkuvalt nii elavad. Jeannette vanemad rändasid aastaid koos lastega ringi. See oli nende valik. Ja isegi kui nad enam ei rännanud, oli vanemate valik nö pealesurutud kohustusi vältida. Näiteks regulaarselt töölkäimist. See tõi muidugi kaasa pideva puuduse kõigest ning ka ümbritsevate inimeste halvakspanu. 

Kõige valusam oli lugeda seda, kui paljuga lapsed lepivad. Jeannette ja ta õed ning vend andsid vanematele pidevalt kõik andeks. Õigemini- polnudki vaja andestada, kui nad olidki vaid sellist elu näinud ja sellega harjunud. Vanemaks saades hakkasid lapsed üha rohkem mõistma, et tegelikult saaks ka teisiti, kuid nende vanemad ei teegi midagi, et sellest pidevast vaesusest ja puudusest välja rabeleda. Ja ikkagi aitasid lapsed ka siis ise kaasa sellele, et ring ei lõppeks.  Näiteks alkohoolikust isale raha andmine. Sõltuvusele kaasaaitamine öeldakse vist sellise käitumisviisi kohta.

Kõige olulisem teema selles raamatus oli minu jaoks see, kuidas vanemate valikud mõjutavad lapsi ja nende eluteed. Vanematena teame, kui palju otsuseid tuleb igapäevaselt teha ning raske ongi see, et meil pole õrna aimugi, kuidas tehtud otsused laste tulevikku mõjutavad. Võime mõelda, millist mõju me TAHAKSIME näha, aga mis see tegelikult on? Selgub aastakümnete pärast. 

Nii olekski enamuse aja selle raamatu lugemisest tahtnud Jeannette ema ja isa peale karjuda, et mida te teete??? 

Teisalt oli aga ta vanematel paljuski õigus ning lapsed õppisid paljuski nägema seda maailma, mida kivilinnade seinte vahel ei õpi. Hindama seda, mida maailmal meile päriselt pakkuda on. 

Kõige veidram ongi selle raamatu juures, et lugedes oli kogu aeg kuidagi valus ja samas oli see nii hästi ja helgelt kirjutatud raamat, et lõppkokkuvõttes ei jäänud mingit rusuvat tunnet sisse. See on väga oskuslik, et selline karm elutee nii rõõmsameelselt kirja panna.

Ma pole kindel, kas sel teemal filmi suudaksin vaadata, kuid raamatut julgen tõesti soovitada, sest paneb kindlasti paljudel teemadel teisiti mõtlema. Või siis- paneb mõtlema paljudel teemadel, mille üle ehk mõnigi meist pole üldse mõelnud. 

***

Minu uus noorteromaan ,,Mälestusteta suvi" 1.osa nüüd saadaval! Telli raamat SIIT!


Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

 

 

1 kommentaar:

Ingrid ütles ...

Ma kyll soovitan filmi ka vaadata, hästi tehtud oli