neljapäev, september 18, 2025

N. May "Tööpesa" (september VII)

333 lk 

2023a, Pegasus

Huuh, seda raamatut lugedes sain taas aru, miks ma lühiromaane kirjutan. "Tööpesa" on ju põhimõtteliselt täpselt selline lugu, mis võiks ka mu sarja "Mõni õhtu romantikat" looks sobida ... kui oleks vaid kordades lühem. 

Lühiromaanide puhul tunnen ise tihti, et mõne loo jaoks jääb see vorm piiravaks ja tahaks pikemalt kirjutada. "Tööpesa" puhul tundsin aga, et see lugu oli pikemaks venitatud selle kaudu, et sellesse oli topitud kõik erinevad teemad, mis ajaviitekirjanduse lugejaid peaks kaasa tõmbama. 

Loomulikult olid olemas peategelase eneseotsingud ja südamevalu, valik uute meeste vahel, nende saladused, kaotus ... aga lisaks ka kriisitelefon, peaaegu kriminaalsed tegemised jms. No seda kõike oli minu jaoks ühes loos liiga palju, sest see tähendas, et kui mingist teemast hoolima jõudsin hakata, oli loos hoopis miski muu kõige olulisem. Nii ma ei saanudki aru, et millel siis rõhk oli. 

Lisaks tähendas see ka, et minu arust ei saanud mitmed teemad piisavalt tähelepanu, need läksid kiiresti ja kergelt üle ning lahenesid kuidagi ootamatult. Näiteks Maxi alkoholi tarbimise teema. Ma ei jõudnud küll veel arugi saada, et see nii pikalt nii suur probleem oleks olnud, et oleks vajanud sellist lahendust, nagu lõpuks tuli. See lahendus oleks nagu olnud mingi vajalik kohustuslik osa. 

Kuidagi jäi mu teele siis taas teos, millel on kirjanikust peategelane. Kuna minu värskeim romantiline lühiromaan "Sündinud kirjanik" on mõnes osas sarnase tegevusliiniga (kirjanik läheb vaiksesse kohta oma raamatut lõpetama, segase minevikuga mees jne), siis pole ma vist päris õige inimene seda lugu hindama. Liiga palju kerkib üles sarnasusi ning seega tahaks loo loomises ise pidevalt kaasa rääkida. 

See võib ka olla üks põhjus, miks minu jaoks oli "Tööpesa" suht igav, sest ma lihtsalt aimasin liiga palju, et kuidas asi kulgeb ja millises suunas üks või teine tee liigub. 

See oli minu esimene kohtumine Nicola May teostega. Ilmselt proovin midagi veel, kuid praegu olen juba nende teoste ülipopulaarsuse osas hulga ettevaatlikum. 

 ***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud üle 30 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse 
e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.


Kommentaare ei ole: