pühapäev, jaanuar 25, 2026

H. Tuomilehto "Magamise kunst" (jaanuar VIII)

240 lk

2025a, Pegasus

Oi, kuidas mul oli seda raamatut vaja ja ... mul polnud õrna aimugi, et seda vajan.

Mina olen üks nendest, kes pole vist aastakümneid normaalselt maganud. Magamine on minu jaoks alati probleem olnud. Ehk see, et ma üldse und vajan. Magamine on üks asi, mis segab mu tegemisi, sest ... no see on nii ajakulukas ja igav ... 

Loomulikult olen enne kuulnud, et und on vaja ja et magamise ajal mu aju puhastub jne, aga sellest raamatust sain kogu selle info kuidagi korraga ja süvendatult kätte nii, et ma päriselt jäin seda uskuma. Võimalik, et ma olen oma eluga lihtsalt sellises kohas, et olen nüüd lõpuks valmis seda infot vastu võtma ja sellega tegelema, aga ... no see päriselt mõjus. 

Alles seda raamatut lugedes sain päriselt-päriselt aru, kui palju ma saan võita sellega, et hakkan rohkem magama. Ja et kuidas ma saan rohkem magama hakata, et saaksin magamisest võita. 

Mul on viimased 17 aastat olnud kodus 1-5 väikest last. Mina olen olnud see lapsevanem, kes "haigeks ei jää" ja kes liigub ja tegutseb, kui lapsed öösiti midagi vajavad. Ja ma olen see, kes päeval tegutseb, sest ... no ma olen lapsevanem. 

Ja siis olen tööd teinud öösiti, sest siis on ju vaba aeg, kus enamasti keegi minust midagi ei taha ...

Enne selle raamatu lugemist jõudsin ootamatu mõistmiseni, et viimased 3 aastat olin ma päriselt ka peaaegu öötööline. Nimelt kirjutasin õhtuseid börsiuudiseid, mille viimase artikli sain kõige varem üles panna südaöösel, kuid enamasti läks sellega kauem, nii et lõpetasin töötamise kell 1-2 öösel. Järgmisel hommikul oli aga ikkagi äratus umbes kell 7. See töölõik lõppes detsembris, aga alles siis sain aru, et oleksin juba varem pidanud endast ja oma segatud unest mõtlema kui öötöölise omast. Kui kell 2 pingelise mõttetööga lõpetada, siis ei saagi koheselt magama jääda. 

Sellest raamatust sain sellele öötöölise segatud une mõttele aga veel lisa ja taipamisi juurde. 

Ühel hetkel hakkasid mõtted selles raamatus minu jaoks küll korduma, nii et lõpuni välja väga põnev ei olnud. Sellest teosest saadud taipamised olid minu jaoks aga päriselt elumuutvad. 

***

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 40 raamatu. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" , müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse 
e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.

Kommentaare ei ole: