pühapäev, aprill 19, 2020

P. Reeve ,,Surelikud masinad" (apill IV)

280 lk
2006, Tiritamm

Mõned aastad tagasi avastasin, et ma polegi ainult reaalsete lugude inimene, vaid naudin täielikult ka düstoopilisi noorteraamatuid. ,,Surelikud masinad" jäi mulle ammu silma kui üks selles valdkonnas hinnatud teos. Tundub aga, et kusagilt ikkagi jookseb minu piir ja ,,Surelikud masinad" oli minu jaoks liiga ulmeline.

Raamatu sisu saad lugeda kirjastus ,,Tiritamm" kodulehelt siit: ,,Surelikud masinad".

Enne lugemist teadsin, et selles raamatus ootab mind ees väga põnev maailm- liikuvad linnad. Mulle kui ulmekaugele inimesele oli see teema, mida mujalt lugenud ei ole. Esimesest leheküljest alates viidi mind põnevasse liikuvate linnade maailma, kus on omad reeglid. Loomulikult muidugi ka need, kes reeglitega nõus ei ole. Nii linna sees, kui ka liikuvatest linnadest väljapool. Ehk et suur osa inimesi oli siiski ka Liikumise Vastased. Nemad olid siis need, keda tuli hävitada.

Maailm oli tõsiselt põnev ja väga hästi üles ehitatud.

Siis aga tulid inimesed. Tegevust esitati päris mitme tegelase vaatepunktist. Kogu lugemise aja püüdsin leida tugipunkti, kuhu ennast veidi rohkem sisse istutada ja kelle tundeid tunda. Seda ei juhtunud. Tegelased jäid minu jaoks kõik lõpuni võõraks. Segaseks jäi, et kelle ja mis lugu see siis lõpuks on, mida jutustati. Kõik algas Tomiga, kes tegelikult oli suht kõrvaline tegelane. Samuti ei toimunud minu jaoks temas väga suurt arengut, mis ju peategelasega peaks (võiks?) loo jooksul toimuda. Tomi kõrval tegutsesid kaks tüdrukut, kes minu jaoks mõlemad arenesid ja muutusid hulga rohkem, kuid seda jutustati kuidagi möödaminnes.

Nii et maailm oli hea, kuid tegelased ja nende lugu jäid lahjaks. Rääkimata armastusloost, mis oli küll aimatav, aga tundus nagu tüütu kõrvalosa, mis tuli kohustuslikult ära teha.

Selle raamatu lugemine läks suht vaevaliselt. Või no kui raamat käes oli, siis oli küll põnev ja tahtsin teada, mis edasi saab. Aga kui raamatu käest panin, siis ei jäänud kusagil sees tuksuma, et tahaks ruttu teada, mis edasi sai.

Kuigi teosel on veel mitu järge, siis nende lugemiseni ma suure tõenäosusega ei jõua. Ei jäänud üldse sisse kripeldama, et peaks veel lugema. Nagu aru saan, siis selle raamatus toimunud surmad polnudki kõik päriselt... aga ilmselt ei saagi ma teada, kui edasi ei loe. Kinnitan aga veel, et maailm oli väga põnevalt kirjeldatud, lihtsalt nii ulmeline lugu pole ilmselt minu teetassike.


***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 


Kommentaare ei ole: