reede, jaanuar 31, 2020

J. Niven "Elu helged paigad" (jaanuar V)

407 lk
2015, Tänapäev
,,Elu helged paigad" algab sellega, et Finch ja Violet kohtuvad kooli kellatorni karniisil. Tänu sellele ei hüppa kumbki neist alla. Mõlemad on oma elu ja mõtlemisega puntras. Jupi kaupa aidatakse aga teineteist edasi. Kui tihti õpetatakse, et lombakas lombakat toetada ei saa, siis sellegi raamatu olukorra puhul oli pigem nii, et tegelikult aitas selline ühine puntrasolemine neil ilmselt teineteisest paremini aru saada. Kuigi tuli ka välja, et lõpuni me ikkagi teineteise sisse ei näe.


Ma pole kindel, kas see raamat mulle meeldis.
Kirjutatud oli hästi. Mõnus oli lugeda. Aga see, mis tunne pärast sisse jäi... Teisalt- minu jaoks on alati oluline olnud, et loetu jätaks sisse mingi tunde. See raamat seda kindlasti tegi. Kuna ma lõpetan hetkel oma noorteromaani ,,Mälestusteta suvi", milles tuleb samuti mõnel tegelasel oma minevikuga hakkama saada, siis ilmselt leidsin Niveni loos osi, mida enda raamatu tõttu olen viimasel ajal sügavamalt endas läbi mõelnud.

Äratavalt mõjus see lugu kindlasti matkamise suhtes. Selline algul märkamatuna tunduvate kohtade külastamine on mulle alati meeldinud. Aga Finchi oskus kõiges ilu näha ja ka teisele näidata, oli hämmastavalt äratav. Kui tihti võiksime oma päeva eriliseks teha sellega, et pöörata alla üks teeots varem või teha väike peatus tee ääres mingis kohas, mida me tegelikult kunagi näinud pole, kuid alati mööda sõitnud. Ja Eestimaal on tegelikult ka kõige kaugemad paigad kõigest mõnetunnise autosõidu kaugusel, aga... need on nii kaugel, eks? Kui aga oleksime valmis huvitavasse kohta sõitma 4 tundi, siis saaks Eestis selle aja jooksul ilmselt igasse kohta jõuda. 

Suurema osa raamatust mõtlesin, et see on ikka päris sünge teos ning ei arene nagu helgemaks... kui aga viimane kolmandik oli ka loetud, siis sai selgeks, et selle teose lugemise järel ei saa sa enam endine olla. Märkama õpetab see lugu kindlasti. Nii loodust, kuid veelgi rohkem inimesi meie ümber.

Veebruari lõpus tuleb välja ka selle raamatu põhjal tehtud film ,,All the bright places" , aga ma pole üldse kindel, kas tahaksin seda näha...


***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Kommentaare ei ole: