teisipäev, juuni 11, 2019

M. Raet "Surnud liblikad" (juuni VI)

162 lk
2010a, Tänapäev

Jätkan ikka lugemiselamusi pakkuvate noorteromaanide otsingut. Ikka seetõttu, et ise praegu oma järgmist noortekat kirjutan ja tahan teada, mida ma ise raamatutest otsin. Seetõttu ei ole mu praegused hinnangud võib-olla teiste kirjutajate suhtes kõige ausamad, sest loen teise tagamõttega.

"Surnud liblikad" jäi mulle kätte, kui raamatukoguhoidjaga koos mulle sobilikke raamatuid otsisime. Alles pärast lugemist vaatasin kaanelt, et see raamat sai 2009.a noorteromaanide konkursil äramärgitud teoseks, nagu ka minu "Lõpupidu". Ehk et need raamatud said võrdse hinnangu konkursil. Kui guugeldamise järgi õigesti aru sain, siis ka Mai Raeti jaoks oli see esimene teos, nagu "Lõpupidu" minu jaoks. 

Teose kokkuvõtet saad lugeda kirjastus Tänapäev kodulehelt: Surnud liblikad.

Pärast mitut välisautorite teost oli eestimaine noortekas kuidagi hoopis teistsugune. Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ka lugema asudes ma ootangi väliskirjanikelt midagi muud kui kodumaistelt.

Loo peategelaseks oli 15-aastane tüdruk, kes elas koos vennaga eraldi korteris, sest ema kolis noorema vennaga koos uue mehe juurde. Selline rahulik kulgemise lugu sellest, mida enda elu keeruliseks elanud tüdruk teeb. Olin väga rahul, kui lõpuks jõudis teema ikka ka küsimuseni, et milline on ema roll laste igapäevases hakkamasaamises, kui ta on teismelised omapead jätnud. Ema selgitused panid samas jällegi teistmoodi mõtlema sellele, et kuidas leida piir selle vahel, et me oma laste peal ei kordaks meie vanemate vigu, aga samas ei kalduks ka teise äärmusse. Kuidas leida see kuldne kesktee?

Täiskasvanud inimeste kõnepruuk ja sõnavara oli väga usutav. Veidi küsitavusi tekitas teismeliste sõnavara. Eriti noorte puhul, kes kooliga väga hästi läbi ei saa. Raamatud, millest võrdlusi toodi, ei tundunud ka selliste noorte puhul väga usutavad... aga samas, see on minu isiklik tunnetus lihtsalt.

Minu jaoks mõnus ja rahulik avastus Eesti noorsookirjanduse taevas. Olen nüüd ühest uuest autorist teadlik.

Vingumisena pean ära märkima, et mulle ei meeldinud kogu selle sarja kujundus. Seepärast olin eriti õnnelik, kui ilmus minu enda selle sarja raamatu "Lõpupidu" kordustrükk, sest selle kujundus oli ikka hulga nauditavam.

***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 18 raamatut.
Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Kommentaare ei ole: