312 lk
2017, Ersen
Minu suhe Robyn Carriga ei alanud hästi. Lugesin raamatut "Eksleja" ning see oli üks suur pettumus.
Hiljuti soovitas aga õde Karin vaadata Netflixi sarja "Virgine River". Vaatasin. Kõik olemasolevad osad vaatasin ära. Väga meeldis. Loomulikult hakkasin siis uurima, et kes selle kirjutanud on ja ... hetkeks tekkis eelarvamus. Mulle ju ei meeldinud Carr ... Aga vaatasin sarja edasi ja see meeldis kuni lõpuni.
Raamatut lugedes ei saanud ma tükk aega aru, kas see meeldib mulle või mitte. Algul oli lugu suht sama, mis seriaalis. Aga mõne aja pärast hakkasid tulema päris suured erinevused sarja ja raamatu vahel. Siis sukeldusin raamatusse ja ootasin juba põnevusega, et mis edasi saab.
Üldiselt on tegu suht tavalise romantilise looga, kus elu armastusest ilma jäänud naine läheb uude kohta ja püüab seal uut elu alustada. Üsna kiiresti avastab et suurlinnast pärit naise jaoks on ürgsete metsade ja jõgedega ümbritsetud Neitsijõe linn liiga pisike koht. Inimsuhted aga arenevad. Loodus lummab. Ja nii ongi ühel hetkel peategelane väiksesse linnakesse armunud.
Tegelasi oli teoses päris palju. Mõtlesin kogu aeg, et kui ma neid seriaalist poleks näinud, kas oleksin siis tegevusest aru saanud ja kõigil suutnud silma peal hoida. Näitlejate näod olid ikka kogu aeg silme ees.
Loodus oli aga sarjas ilmselt minu jaoks kõige lummavam. Jah, ma kardaksin kogu aeg, kui teaksin, et mul võivad karud kogu aeg õuele jalutama tulla (mitte, et see praegu välistatud oleks), aga selline Põhja-Ameerika metsik loodus on mind alati lummanud. Väga loodan, et ühel päeval saan seal ka ise seigelda.
Sarja ja raamatu erinevuse kohta ei oskagi öelda, et kumb parem on. Aga mulle tegelikult meeldis, et need olid erinevad, siis oli mingi motivatsioon ka raamatut lugeda. Minu jaoks kindlasti toimis seekord see hästi, et enne nägin sarja ja siis lugesin raamatut. Just seetõttu, et tegelased said endale sarjast näod pähe.
Pärast lugemist ei jäänud sisse sellist vastikut roosamanna maitset. Selle raamatu järel julgeksin Carr´i isegi uuesti oma lugemisnimekirjadesse võtta. Ilmselt loen Neitsijõe sarja veel edasi, sest sellest on ilmunud ikka päris hulk raamatuid (eesti keeles küll vist kõiki ei ole).
***
Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud rohkem kui 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
Heli Kirjastuse lõin
algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka
mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu
kirjastuse e-poes siin!
Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.
Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar