Esmaspäev, detsember 30, 2019

K. V. G. Ferreira "Dominveeriv värv. Tumepunane" (detsember XIII)

463 lk
2017, Varrak

Hiljuti ilmus selle sarja kolmas raamat ,,Domineeriv värv. Kastanpruun". Raamatu imeilus kaanekujundus jäi kohe silma ja nii hakkasingi rohkem uurima ja minu lugemislauale jõudis ,,Dominveeriv värv. Tumepunane". Loomulikult on kujunduse teinud Liis Karu. Tema raamatud on alati niiiii ilusad ja just sellepärast on ta ka enamuse minu raamatuid kujundanud.

Raamatu sisu saad pikemalt lugeda kirjastus Varrak kodulehelt siit: ,,Dominveeriv värv. Tumepunane"

Ausalt öeldes olin eelnevalt veidi skeptiline, kuna olin lugenud, et tegu on Eesti autori düstoopilise noorteromaaniga, milles on tunda välismaiste taoliste sarjade hõngu. Tean, et selline eelarvamus pole aus, sest ma ise küll ei taha, et minu raamatute kallale asutaks eelarvamusega, et: ,,Eesti asi! Sellest ei saa midagi head tulla!"

Seekord pidin õnneks oma eelarvamuses pettuma. Ehk et täiesti arvestatav teos oli. Algusest haaras lugu kaasa ja kulges kogu aeg päris huvitavalt. Pärast hakkasin mõtlema, et suuri sündmusi üleliia nagu polnudki, aga siiski kogu aeg tegevus kulges. Selle eest suur plusspunkt autorile, et on osanud aeglased sündmused liikuvaks kirjutada.

Mulle suures osas meeldis peategelane Cordevia. Tüdruk oli mõnusalt irooniliselt torisev ka kõige hullemates olukordades. Mitu korda ajasid tema vaimukad väljaütlemised naerma. Sellised asjalikud naistegelased mulle sobivad. 

Cordevia olemusega läks minu jaoks veidi vastuollu liigne Clay tagaajamine. Eriti kui mõelda, et Cordevial polnud vastassugupoolega mingit erilist kokkupuudet. Viie lapse emana oli minu jaoks muidugi suurim küsimus, et kas on naisi, kes pärast sünnitust on kohe valmis pikaks metsamatkaks ja kõige selle tipuks suruks ennast armastatule peale, et ikka kiiresti kusagil suvalises kohas seksida? Aga no kuna ma otsustasin mitte igasugu asjade kallal norida, siis sellele ka väga ei mõelnud. Kui mõelda, et see on väljamõeldud maailma ja noortekas, mida enamasti loevad noored, kes pole veel sünnitanud, siis äkki neile selline osa sobiks. Pärast viite sünnitust oli seda kohta aga kummaline lugeda.

Küsitav oli, et kui peategelane sattus täitsa teise maailma, kas tema ainus huvi ja mure oleks ikka pidanud olema armulugu. Väga vähe oli muret maha jäänud endise elu ja inimeste pärast. Kuna Cordevia õhkamist Clay järgi oli algusest peale nii palju, siis päris kõrghetkeks minu jaoks pinget enam polnud, sest Clay sõnad tundusid kuidagi kohustuslikuna.

Ja sellest kõigest hoolimata lugesin raamatu järjest läbi, sest miski selles viis endaga kaasa. Lugemise ajal lasin need vastuolud endast mööda ja nautisin seda, mis oli hästi kirjutatud. Eriti Clay maailm oli väga hästi välja mõeldud. Väga palju huvitavaid loomi, taimi jms. Clay maailmas tundsin korduvalt kirjutamise suurt reeglit, et kui esimeses osas on püss seinal, siis viimases peab ta ka pauku tegema. Ehk et kui autor rääkis mõne looma, taime vms omadusest, siis seda mingil hetkel ka kasutati või näidati mõnes olukorras.


Raamatukogust on mul järgmine raamat juba ka olemas, sest tahaks ikka teada, mis edasi saab ja Ferreira kirjutamisstiil mulle meeldib.

***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Kommentaare ei ole: