Pühapäev, detsember 08, 2019

L. Oliver "Deliirium" (detsember VI)

423 lk
2016, Tiritamm Kirjastus
"Deliirium" on düstoopiline noorekas, mille peategelaseks on 17-aastane Lena, kes hoolimata kõigist takistustest armub Alexisse. Armastus on aga selles ühiskonnas keelatud.

Mulle väga meeldib "Deliiriumi" teema- armastus teeb haigeks, ühiskonna ravimiseks tuleb armastus välja ravida. Ma pole sellises võtmes veel selle teemaga kokku puutunud.

Raamatu sisu kohta saad rohkem lugeda Rahva Raamatu või kirjastus Tiritamm lehelt. 

Ilmselt aga asusin lugema liiga suurte ootustega. Esiteks läks pool raamatut üldse aega, enne kui tegevus käima läks. Loomulikult lõppes esimene osa põnevalt (täpsemalt ei reeda). Ja isegi sellest hoolimata ei ole mul väga tahtmist edasi lugeda.

Õnneks on Kärt kogu triloogia läbi lugenud ja kirjutab sellest siin: Padjaklubi. Hoiatus- sisaldab spoilereid! Sellest arvustusest sain vastused oma põhilistele küsimustele ja teadmise, et isegi kolmanda raamatu lõpuks ei tule tegelikult õiget vastust küsimusele, mida ma teada tahaksin. Seda enam pole motivatsiooni edasi lugeda.

Tean, et mul on praegu sees raamatu "Paberist printsess" värin ning ehk on hinnang sellele raamatule veidi liiga karm, aga no kogu lugu oli kuidagi liiga... kohustuslik. Ehk et kõik vajalik oli olemas ja ei midagi üleliigset. Väike sisemine värin tekkis mõnel korral... ja kustus siis ülikiiresti taas.

Millegi pärast meenutas raamatus kirjeldatud ühiskond mulle nõukogude aega. Jah, ma pole teadlikult nõukogude aja õudustest osa saanud, kuid kõik lood, mida olen kuulnud ja lugenud, läksid kokku ühiskonnaga, mida raamatus "Deliirium" püüti luua. Ehk siis eestlased peavad sellise maailmakorraldusega tutvumiseks ajalooraamatuid lugema, ameeriklasest autor aga peab sellise maailma välja mõtlema.

Kuna olen Siseministeeriumis töötanud ja kurikuulsates Pagari tänava kambrites käinud, siis äkki see teeb mind ka kuidagi tundlikumaks ja häiris loetu juures. Aga no see on vana tõde, et keegi meist ei saa hinnata raamatu headust, vaid seda, kuidas see raamat sel hetkel mulle sobis. Me lihtsalt asume raamatut lugema kogu selle koorma ja varandusega, mille oleme elu jooksul kogunud.

Mul on hea meel, et "Deliirium" sai loetud, aga edasi jääb see triloogia minust lugemata.

***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Kommentaare ei ole: