Esmaspäev, detsember 02, 2019

E. Watt "Murtud prints" (detsember II)

320 lk
2018, Pegasus
Ja saaga läheb edasi...

Sisu kohta saad täpsemalt lugeda kirjastus Pegasus kodulehelt: Murtud prints.

Nagu lubatud, kasutan detsembris rohkem aega lugemisele ja muude töödega võtan veidi tagasi. See tähendab, et täna sai loetud ka teine raamat. Kokku olen sel aastal lugenud 63 raamatut. See on kindlasti läbi aegade minu rekord lugemisaasta.

Kuigi tavaliselt igasugu sarjade puhul teises osas läheb hoog maha, siis seekord väga hullu polnudki ja ,,Murtud prints" jätkas suht samas tempos, nagu ,,Paberist printsess". Andis küll tunda, et rada on esimeses raamatus ilusti sisse tallatud ja nüüd lihtsalt mindi edasi.

Ja mulle jätkuvalt meeldis. Tugevad naistegelased on minu teema, nii et loomulikult juba see muudab need raamatud nauditavaks. Isegi, kui sisse hüppavad mõned nõrkushetked, on teose peategelane Ella ikkagi minu jaoks mõistlik ja mõtlev noor naine. Isegi kogu selle rikkuse ja muinasjutulise tegevuse taustal.

Ka selles raamatus oli minu jaoks piisavalt tundeid ja nende üles-alla-vasakule-paremale liikumist. Samas pole olukorrad liiga lootusetud, nii et lugedes on endal mõnus ja helge tunne ikka sees.

Eelmise osa puhul jäi vingumata, aga see "ma"- sõna ülekasutamine on mõlemas raamatus ikka suht häiriv, nii et see on üks toimetaja teema, millest tuleb lihtsalt püüda mööda vaadata.

Minu jaoks on jätkuvalt suht segane, et millest see vanusepiirang? Raamatu tagakaanel ilusti kirjas, et alla 15-aastastele ei soovitata... Midagi sellist ma neis raamatutes küll siiani näinud pole. Kui igasugused ülimat vägivalda ja sõdasid jms õudust on lubatud lugeda igas vanuses, siis nende raamatute piiramine on küll minu jaoks väga küsitav. 

Minu probleem on see, et loen raamatuid selle mõttega, et milline minu eelmiste või tulevaste raamatute idee on selles raamatus olemas? Kuidas on kirjanik kasutanud oma raamatus mõtteid, mida mina olen varem kasutanud või planeerin kasutada? Ehk et ma kirjutan ka lugedes kogu aeg oma raamatuid. Ma ei mõtle sellele teadlikult, vaid kõik mu peas ja sees lihtsalt tegeleb sellega kogu aeg. Mul on kogu aeg paber kõrval ja panen kirja mõtted, mis mul lugedes tekkivad. Nii on ka selles sarjas olemas mitu teemat, mis mul on endal ühe järgmise raamatu jaoks juba varasemast kirjas. Seega tahaks pidevalt hoopis enda raamatut kirjutama joosta.  

Tänase õhtu suurim dilemma on minu jaoks, et kas jätkata kohe ka kolmanda raamatuga või hoida see hilisemaks maiustamiseks? Tean, et kui alustan, siis olen jälle pool ööd üleval... Pealegi, tahaks nagu mõnusaid tundeid hilisemaks ka säilitada. Kui nüüd õigesti aru saan, siis kolmas osa keskendub veel Ella-Reedi teemale ning järgmistes osades on juba teise venna eraelu luubi alla võetud.

Eks ma siin tunnetan siis nüüd, et mida järgmiseks oma lugemisajal lugeda :) 


***
LEIA MU UUS LÜHIROMAAN ,,Valss Pärnu rannaliival" nüüd poodidest!!!

Olen kirjanik ja kirjastaja Heli Künnapas. Minu sulest on ilmunud 20 raamatut. Sealhulgas südamlik lasteraamat "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" müstiline lasteraamat "Kolme pärna saladus" ning noorteraamatud "Lõpupidu" ja "Ütlemata sõnad".
 Heli Kirjastuse lõin algul vaid enda teoste kirjastamiseks, kuid nüüd ilmuvad minu kaudu ka mitmete teiste kirjanike teosed. Kogu valikuga saad tutvuda mu kirjastuse e-poes siin! 

Kui tahad minu tegemistega kursis olla, siis tule FBs Heli Künnapase loomingu või Heli Kirjastuse sõbraks.

Osaliselt saad mu raamatuid kuulata Heli Kirjastuse youtube´i kanalilt. 

Kommentaare ei ole: